Tähtpäevade
puhul on kombeks heita pilk päris kaugesse minevikku. Tehkem seda nüüdki, kus
meeskoori „Gaudeamus“ vanust saab mõõta juba viiekümne viie aastaga.
Paljude
asjatundjate arvates tõusis „Gaudeamus“ Eesti
koorimuusika tähtsaks tegijaks üsna ootamatult, võites 1972. aasta
suurel rahvusvahelisel koorifestivalil peaauhinnana „Vanemuise kandle“. See oli
koori asutaja dirigent Roland Laasmäe tähetund, sest „Gaudeamus“ oli veel noor,
alles neljateistkümne aastane. Roland Laasmäele langes ohtralt kiitusi,
tagaplaanile jäi teine dirigent Valve Lepik, kes oli samuti meeste lauluoskusi
hoolega lihvinud.
Laulutaat
Gustav Ernesaks kirjutas siis žürii liikmena:
"Koor
on kõlalt omanäoline. Teine tämber väga mehine.“
Ja
jätkas: „Selles
kooris polnud vist ühtegi lauljat, kellel kõrgem muusikaline haridus.“
Tal oli õigus, neid tõesti polnud. Olid mehed
paljudelt elu- ja erialadelt, kellel laulusäde südames, nende seas ka Loomakasvatuse Instituudi teadlasi. Nii on see tänagi, kus koori on võtnud oma
tiiva alla Eesti Maaülikool. Kokku käib laulmas 57 meest, nende seas ka kolm
koori asutajaliiget: baritonid Vaino Hussar ja Enno Puusepp ning bass Ülo Vares.
Olles läbi aegade püsinud Eesti nelja parema
taidlusmeeskoori seas, on koori repertuaari talletunud palju ilusaid laule.
Aastapäevakontserdiks lihviti neid näiteks Veljo Tormise „LAULJAT“ ja Villem Kapi „PÕHJARANNIKUT“, samuti Tuudur Vettiku imelist „KUUD“.
Repertuaaris
püsivad ka ooperikoorid nii meie endi heliloojate kui maailma tuntumate
meistrite loomingust. Loomulikult nõuab see püsivat tööd. Seda tegid dirigendid
Laasmäe ja Lepik ning jätkasid nende järel taktikepi võtnud Lennart Jõela ja
Ülle Toom. Nüüd on pikka aega kooriga tegelenud dirigent Lauri Breede, pöörates
suurt tähelepanu koori häälerikkusele. Koori tänavusele aastapäevapeole on külalisteks oodatud Riia meeskoor Absolventi ja Lähte naiskoor.
Kalju
Lomp
