neljapäev, 23. veebruar 2017

23. veebruar 1918

23. veebruaril jõudis Pärnusse Eesti Ajutise Maavalitsuse asjadevalitseja Jaan Soop, kaasas kaks eksemplari iseseisvusmanifesti.
Järgnevalt korraldati kohalikus trükikojas manifesti trükk ja õhtupoolikul kleebiti iseseisvusmanifest Pärnus üles. Samal õhtul, algusega kell 20, toimus Pärnus Endla teatri rõdult Eesti iseseisvuse manifesti ettelugemine. Katkend manifestist.
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".
Nüüd on see aeg käes.
Teatri katusel lehvis sinimustvalge lipp ja tõrvikute valguses luges 31-aastane advokaat Hugo Kuusner manifesti ette. Nagu ta kirjutas 1933. aastal: «tõrvikute loites ja häälekõvendaja puudusel nii valjult ja kuuldavalt, kuidas haiged kopsud võtsid». Seejärel lauldi üheskoos «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», 2. Eesti jalaväepolgu 3. (Pärnu) pataljoni sõdurid lasid õhku aupauke, hõisati ja pilluti õhku mütse.

neljapäev, 2. veebruar 2017

Tartu rahu 97. aastapäev


Võrtsjärve-äärses Ilissa talus üles kasvanud ja selle peremeheks saanud Viljandi lauliku
Ado Reinvaldi(1847-1922) "Kuldrannake" (1875) tähistab siin paradiisi. Reinvaldi kokku-
puude mere endaga oli kaks aastat enne luuletuse sündi, kui ta käis "meretagusel" Saaremaal. Esimeste värsiridade rütm järgib pigem tuulevaikse Võrtsjärve lainet.
Aleksander Läte vermis sellest luuletusest 1888.aastal eesti ühe kaunima meeskoorilaulu.